AGA YES SIND MA KÜLL MISSSSIN KOHE AUSALT!

tahaks kuskile ära ja praegu on üks ja puha kuhu, kuskile kindlasti ja vihma sajab ja köik on kuidagi läbi ja mai oska öelda mis vöi milleks aga köik on nagu hoopis teine kui enne. ja mönesmöttes päris hea, et nii on. homsest olen jälle teises kodus ja lükkan viienda korruse köögiaknad lahti ja vaatan tähti ja kuud ja köik on hästi ja kui veel hästimini läheb pole
üksi ka

HIPID HIPID HIPID JA FESTIVAL! NIIIIIIIIIIII VINGE!
VAT SINNNA MA VEEL JÖUAN KA ÜKS TEINEOMMME KINDLASTI!

niiiii palju siiis mu reedest ja öppimistest ja mötlemistest ja paar käeliigutust ja köik oligi enne läbi kui arugi sain ja niii ma siis olin viimast päeva tööl ja veel meie laheda gängbängiga suvelöpul ja hakkasin esmaspäeval koole tuulama ja natuke aega läks aga nüüd on ta olemas ja vöibolla ongi mönesmöttes parem kui eelmine:p

TÄNA ÖHTUL TULEN KOJU JA KIRJUTAN SIUKSE PIKA JUTU JA KÖIK HEA HALVA ÄRA KOHE HÄSTI KIIRELT. PRAEGU IKKA TÖÖ VEEL VIIMASEID PÄEVI JA HOMME JA SIIIS ÜLEHOMMME VATSEDA REEDET MA TÄITSA KARDAN AGA MISTEHA KÜLL LÄHEB NII NAGU PEAB JA SIIS ÖHTUL JÄRG KAH ..

MISMÖTTTES MA LEIAN KUURIST TOLMU ALT AASTAL 80 THETUD POPMUUSIKA RAAMATU, MIS ON ÜLIÜLIÜLI VINGE JA MISMÖTTES MA TÄIEGA FÄNNAN SAN FRANCISCO LAULU JA HIPISID JA EI TEADNUDKI ET NEED MÖLEMAD KÄSIKÄES KOOS ON JA SEDA SAIN MUIUDGI KA KUURI RAAMATUST TEADA NIIIIII VINGE

kohekohekohe tuleb siuke jutt et ise kai usu mina ikka ilma blogimiseta läbi elu ei saa loeb seda kes loeb

PLLIIIISPLLLIS KUI MA HOMMME VEEL TÖÖLE KAH SAAAKS OLEKS ELU KOHE ERITI ILUS IKKA JA MA OLEKS KA KORD ELUS RAHAKUNN PLIIIS PLIIIS NOH

SESMÖTTES TSAU AILE JA SIIIIIIIIIIIIIIIM JA SUVEPÄEVAD JA KALA JA PEIPSI MERI JA EESTI AVASTUS

PLIIIIIIS JUMAL VISKA MULLE SIUKE HÄÄL JA JUUKSED JA POLE ÜLDSE HULLU KA ET NII PALJU NAERU POLE AGA MINA OLEN ÜLISILLLAS

värk nii, et mul on suulahes sadatuhat villi ja maisaa mitte miskit süüa ja eile oli veel surmahaigus, aga meel on ikka röömus kui pall ja elu on lill ja kuigi ilm on alati "nii kaunis" vahelduva pilvisusega pole seegi viga, söidan kohe pärnu ka ja homme suvepäevadele ja mötlen küll see elu on ikka ilus!

söidan kohe linna ära ei ma oska siin kodus ka kaua olla tuleb jälle kurbik meel. paljajalu töin läbi kasterohu marju ja laulan aina jooksevadjooksevad jooksaved jooksevadsinisemereeeekaldale vahtima kaldale vahtima varbad veees laevade kadumist laevade kadumist ja motlen et kuis on ikka tore et see aile kah kaugel ela

vat värki, mina ikka ilma blogimseta enam oska olla, pealkiri ka karusell nii , et jätkan siin oma vahvat elujuttu veel niikaua kui tujukest on. kuulan kurbi laule ja jälle on nutsi tuju aga jumalate önn, et see röömus tuju mul kah olemas on

10 minuti pärast söidame emaga bussile igastahes jääb see siis viimaseks jutuks siit, olgu nii mönigi asi rohkem kui kummaline ja halb ja oleks vöinud jätta tegematta siis aeg mis siin on olnud vöi tulek üldse on üks köige öigem asi mida üldse teha sain:)

suutsin lausa pool 7 töusta, miskit pakitud miskit mitte aga tunne on praegu isegi täiesti őige, kes teab mis őhtust saab. kirjutan parem siis eilsest őhtust ka sest see oli ilmata vinge kaisime veel viimast korda blaha lujza téril ja siis kui piaga koju suundusime otsustasime burger kingis veel viimased rahad raisata ja kuna raha jäi ikka veel allesostsime veel pogátsaid ja veini ja nii me viimasest hévist maha jäimegi aga őnneks ikka armsad őőbussid on olemas ja köik on hästi.

homme on juba homme ja tana on ülehomme, vallutasime ungari körgeima tipu pia ja isaga, avastime égerit ja söime hiiglasuuri jäätiseid, vihm on kadund ja 38 on tagasi, pablo teeb viimase öhtu buli ja liigume linna kus mismiljonsääski aga meel on ikka röömus, kuidas muidu saabki

lubasin siis ei sureta oma blogi veel aga kui hakkan miskit kirjutama on juba uuedmuljedvärgidsärgid, aga üritan, Pia elab nüüd meil, jöudsin hiina tüdrukul külas käia ja rumeenia kaugelt ära näha, emaga rääkisime et reisime veel igalepoole kus pole käind väikse aja jooksul. eile käisime kontserdil mis eestis maksis 700 ja meil tasuta jöudsime veel 2 ja pool tundi varem kohale minna ja istuda ja lángosit süüa ja aiiiiiiiiiii am saiiiiiiiiiiiiiiiiiling on siiamaani veel körvus ja meel ikka röömus ja kohe lähme Visegrádi kuhu pole ka veel jöudnud ja äkki jöuan öhtul pilte ka panna!

vihma sajab jälle, loopisin paprikapulbreid ükshaaval korvi ise pisaraid valamas, mis veel enne juulit saab.

SZERINTEM KURVA MELEG AZ IDŐ

DOONAO AJAB ÜLE, NII, ET TÄNAVAD ON VEE ALL.ÜLIÄGE. NOH JAH MINULE TUNDUB LAHE. VARSTI SAAN MÖNE PILDI KA!

hipid, traktorid, hipid, gruusia muusika, purgikirsid, vihm, hipid, vihm ja veidike kummaline tunne

varsti pole enam linnust ja müüre kus päevitada, popitada ja öhtul linna imetleda
lemmikstruudlit

selliseid hommikusööke


ja hiiglaturgu kust enne kooli ikka läbi hüppan.




naljakas ainult kuu aega veel.
ainult.

klaveri eksam esmaspäeval millest sain üleeile teada, kolmkümmend viis kraadi lämbust ja lubas veel enam, teisipäeval on viimane lahedaimast lahe öhtu kooliga muzikus, eile mötlesin ringiga otsemat koduteed avastada ja jöudsin tühjale pöllule kus neli krantsi ja gigantsiga tahtsid mind veidike hirmutada, ema-isa pariisist tagasi ja rentisisd seal auto ja söitsid köik väikelinnad ja nende kindlused ja veinikeldrid läbi, rääkisime eile maretiga maast ja ilmast ja eesti keeles rootsi öelda tundus ikka eriti imelik, vabaöhumuuseum ka. nüüd läen ronin mäetippu ja päevitan neegriks

KONTSERT HOMME KUI SEE VAID ILUSTI LÄBI SAAKS...

nehéz az elét nagyon nehéz

päike paistab ja meel on röömas see on midagi uut. käin linnast korra läbi ja siis lasen vist terve päeva logelusse.

I Love The Rain The Most

olen enda peale ikka vihane, aga üldse sellest ei hakka kirjutamagi, vaid hoopis sellest, et täna oli ülivahva päev. siuke ühine värgendus, kus saime kokku enda omadega kes mujalt ilmast on, enamustel meil olid ka pered kaasas ja vahetasid oma vahel muljeid ja veel olid need inimesed ungarist, kes lähevad augustikuus mujale ilma. hästi äge oli. ma suutsin omale söbra soetada, kes läheb soome ja ühe tüdruku ka, kes usasse läheb ja pealekauba avastasime pärast mönda aega juttu, et elame üksteisest/teineteisest ainult viie kilomeetri kaugusel.vihma sajab terve päev ja minust on juba haigemat sorti vihma armastaja saanud ja fännan täiega siukest ilma.

rumal, rumal, rumal pilka. vanust juba mönda ja möistust pole ollagi.

Palya Bea - Hoppá

issi- issi palju önnnnnnnne ja köike muud vahvat! tána oli üle pika aja táitsa mönus páev! káisin koolis, sain keele eksami kutse, löuna ajal káisime vanaemadega ja perega itaaila restoranis venna eilset sünnipáeva táhistamas. mis veel eriti naljaks et káisime seal öega 5 páeva párast minu tulekut ka, augusti kuus, mil köik tundus veel uus, ohhhjah:D öhtul láksime köik oktogoni teatrisse ja vaatasime-kuulasime "fekete peetrit." ja nüüd tuleb kohe unerööm, sest homme hommikul juba keskungarisse ja juba uus sünnipáevarööm ja Karen saab 18

juhei

kuulan ungari muusikat, lugesin eesti uudiseid, öppisin homseks inglise keeleks ja laulsin hiina reisi laule. ungari emadepáev. jöuan öhtul veel jooksma ja juukseid várvima. lubas terve nádal vihma juhei oleks see vaid nii ja loodan, et homne koolipáev láheb hásti pole sealgi kaua olnud.

A Sunday Smile--Beirut

transilvaania armastus ja rőőmurohke laupáev

saaan linnast válja tána!!! eestis oli see rőőm otse vastupidi, saan linna máletan:D mul on tulnud suuremat sorti interneti haigus ja kasutan seda siis siia ka ára. islandi pilved on kadunud ja on soe soe soe soe soe hásti soe kohe jőudsin eile 10 paiku hommikul veel mákke ronida ja kui tavaliselt olen seal űksi suutsid eile muidugi paljud teised kűmned ka mu máekese avastada ja űksikust páevitamisest ei tulnud miskit válja. lőppeks jőudsin juba máest ala ronida kui avastasin, et vőti on kadunud ja isa oleks selle peale kindlasti enam kui rőőmus olnud ronisisn muidugi tagasi otsima tapva palavusega. kui olin juba párast tundi loobunud vőtmest ja kőigest muust ronisin jálle alla ja őnneks oli keegi armas ikka mu vőtmekese leidnud ja selle puuoksa kűlge sidudunud. rőőm suur ja nágu pőlend jooksin rőőmsalt koju.

páike, 23 kraadi ja tundub veel rohkem, must kohvi, őhtul paadisild doonao saarel ja terve páeva logelen ja lasen páiksekiirtel nákku laskuda.

kooli űks vingemaid őhtutest muzikus káveházis mina ikka kodus hea sűdamega ja kurguvaluga.

ohhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh

tahan koju. űle mágede-piiride igatsus. aga ihk suur avastamaks miskit uut. kummaline asi see ikka.

jálle kevad. mulle pole see kevad kunagi meeldinud, pole ka praegune erand. just siis oodatakse sinult suuri muutusi ja tarku otsuseid ja kőigil on alati kevadel palju raha, et omale just kőige uuemad várgendused osta. ja muidugi kevadeti on ka eksamid ja kőik árkavad kuskilt ja igapáev peab naeratama sest on ju kevad. mulle ei meeldi sűnnipáevad ka ja kőik see plaanimine ja jama.. ilmselgelt suudan liialt viriseda ja mitte mőelda kui vága on mul tegelikult kőigega vedanud aga mingipáev peab virisema ka ja kuulan rőőmuga laulu űle maja i'm only happy when it rains!

PAKIRŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐŐM LŐPUKS SAIN !

viimnegi kannatus on katkemas. űleelmisest kolmapáevast lugesin igat páeva ja ootasin, et űks váike pakk minuni jőuaks. nádal mőődas ja ei miskit. pool nádalat veel ja ei miskit. nűűd siis reedel űtles isa, et láhme esmaspáeval ise pakile járgi ja ilmselgelt suutis siis hiljaks jááda. ma veel veits tőbine ja sain ikka koju jááda ja lugesin igat tundi, et kuus saaks ja otsisin oma passi ja őpilaspileti ja ungari eluloa ja kőik muu jama veel valmis ja olin igahetk valmis juba minema ja siis jah..... nagu űtles homme. tána őhtul sőime jálle kolme kahvliga őhtusőőki kűűslaaugu kastmes kűpsetatud sinihallitusjuustu ja páikese kuivatatud tomatitega salatis. aga olen nende imesőőmaaegadega isegi táitsa harjunud.
Ja veel javeeel káisin suvel Merilil kűlas ja suutsime űliűliűliűliilusat filmi vaadata muidugi nime olin unustanud. aga eile otsisin miskit youtube'st jálle ja leidsin treileri. panini kohe filmi laadima ja vaatasin 2 korda járjest ja tána veel korra. suutsin veel leida, et isegi raamat on olemas ja jőulud on kűll ammu mőődas, aga sűnnipáev pole seeest kaugel. ja kui nii hásti ei láhe teen omale raha tulekul ise kingi ja on ikka kőik hásti, headund:)

eilne őhtu polnud kaugeltki tavaline őhtu. kolm tundi lennujaamas viie eestlasega, kes hiljem kes varem, aga lőpuks seadsid end ikka kőik minema. tunne oli suur ja kodu tundus láhedal, aga teha polnud midagi. Leeni oli selline sama armas ja naerusuil nagu augustikuul, áratundmisvaeva polnud ollagi ja juttu játkus nii kauaks, et háál on tánaseks hommikuks táitsa láinud. aga tuju ikka hea ja usun, et kohe páris kauaks hea.

kuigi just praegu on terve aasta kőige masendavamad toonid ei kirjuta ma seda, sest kűll see láheb niipea jálle kuhu vaja. kirjutan hoopis seda, et kolme paiku koju mákke kőndides vőtsin jaki ára ja jalutasin sárgiváel kolmanda mártsi kuupáeval. olen őnnelik, et mul on oma tuba katuse all, ilus ilm ja ainult neli kuud sooja koduni.

tegin just hiiiiigla tassi lemmikteed. kűhveldasin niii palju mett ja suhkrut, et magusast lausa valus hakkas. enne koju jőudu játsin trammid sinnapaika ning jalutasin hea mőnus tunnike doonau áárest bussile. leidsin uue lemmiklaulu - valami véget ért ja loen tánase páeva űheks űlivahvaks.

naljakas mőni hommik tőused teadmisega, tána tuleb űks hea páev ja nii láhebki. teinekord oled kolm nádalat selles rohkemgi kui kindel ja kőik láheb ristivastupidi.

aeg láheb kármelt ja tujud vahetuvad veel kiiremini. arvatavasti selle párast tihti ei kirjutagi, aga seda viga űritan parandada. igastahes talv on siin űks koledaim aastaaeg. hommikul sajab lund, őhtul vihma. ei ole kűlm ega soe vaid űkskolehallmass kőik.

pooletunnistest kőnnakutest on isu táis kűllaks ja veel, aga samas máekűnkal elamisel on ka omad rőőmud. hommikul viiest on hea alla vaadata, et leidub ka keegi, kes minuga tőuseb. varaőősel jőuan veel tavaliselt blokimajade tulukeste kustumist ja viimase hévi ránnakut ára náha.. keel on juba arusaadav ja mőne aja harjudes tundub koolgi armas juba. homme on juba peaaegu, et kolmas maailmavahva pulmakleidiballi szalagavato ja ootus on suur.

kertu armas kűűnallatern on pőlemas, david gray laulud juba arvutisse kulumas ja olen kőigega rahul ja veidi rohkemgi veel.

sajab lund. külm enam pole aga sajab nii nagu poleks pool aastat sadanud. bussidtrammid ei sőida ja ega vist normaalsed inimesed siukse tormiga válja ei láhegi. siiskisiiski olin mina see, kes eile tormi algul őőbussilt tulles blokimajade vahelt koduteed otsis. márgiks veel ára, et isa soovitab isegi páevasel ajal sealt eemale hoida. aga űle kűngastemágede leidsin ikka lőpuks kodu, kell náitas juba kooli tőusuaega 4.45 ja őnn oli piiritu, et tána on laupáev.

hideg van, nagyon hideg.

Belémfagy lassan a világ,

mint téli tóba nádbugák ,

kis torlaszokban ott ragad

egy kép , egy ág, egy égdarab –

ha hinnék Benned , hallgatag

széttárnád meleg tenyered ,

s az két kis napként sütne fönn

a tél felett , a tó felett,

hasadna jég , mozdulna hab,

s a tárgyak felszökellve mind

csillognának , mint a halak.

kui ikka vahest vaatate-loete siis ma pole teid kaugeltki unustanud:)

uus ikka vanatmoodi

kui űkspáev tundus see kirjutamise asi siin kohustusena siis nűűd on see juba táitsa meeldima hakanud. ma kujutan ette et jőuan ennem koju ka kui mu toa arvuti korda saab, aga mul űkstaspuha, sest olen isegi ema tőőtoaga nii ára harjund ja sellest ma vist oma váikse palavikunohukőha ja dagő laulude kuulamise kirjutada tahtsingi, et olen kőigega harjunud.
vana kool on juba tordi, pisarate, eksamite, teeklassi ja sadade treppidega seljataga, koristajale ma játkuvalt ei meeldi ja váljas sajab jálle mőnusat vihma nagu űlepáeva, aga miskipárast tundub kőik praegu just nii nagu peab.
mőtlesin ka midagi tarka jőulust kirjutada aga ainus helgeim málestus on see, et jőululaual láks me pikakarvaline kass pőlema, aga ta on ikka eluvaimu juures. aga mis on vahva, et algul on esimene jőul kus on oma pere ja vanaemad-isad, siis minnakse űhe v.ema juurde sőőma ja kinke koguma siis teise juurde ja enne uut aastat kutsutakse veel sőbrad jőulusőőmale, kes toovad veel kinke, mis on minumeelest enamgi veel kui vinge traditsioon. uusaasta őőle ma mingit iseloomustavat sőna ei oskagi leida, sest see asi on ikka meeletu. sest párast joulu on kőik metroopeatused, rongijaamad, bussijaamad ja misiganes taolised kohad űle kuhjatud kőikvőimalike tuutude-pasunate ja kőigega mida veel ette kujutada saab. párast esimesi minuteid uues aastas tuli taevast jálle igapáevast vihma aga sellest hoolimata tantsisid inimesed paduvihmas tánaval. ja tánu sellele mul váike haiguseke tuligi, aga siiskisiiski tegin veel eile vanaema 70. juubeliks kűpsisetordi ja kőigil oli tána jálle rőőmus meel. ja sellega ma oma váikse uueaasta jutukese lőpetangi olge ikka tublid:)