viimnegi kannatus on katkemas. űleelmisest kolmapáevast lugesin igat páeva ja ootasin, et űks váike pakk minuni jőuaks. nádal mőődas ja ei miskit. pool nádalat veel ja ei miskit. nűűd siis reedel űtles isa, et láhme esmaspáeval ise pakile járgi ja ilmselgelt suutis siis hiljaks jááda. ma veel veits tőbine ja sain ikka koju jááda ja lugesin igat tundi, et kuus saaks ja otsisin oma passi ja őpilaspileti ja ungari eluloa ja kőik muu jama veel valmis ja olin igahetk valmis juba minema ja siis jah..... nagu űtles homme. tána őhtul sőime jálle kolme kahvliga őhtusőőki kűűslaaugu kastmes kűpsetatud sinihallitusjuustu ja páikese kuivatatud tomatitega salatis. aga olen nende imesőőmaaegadega isegi táitsa harjunud.
Ja veel javeeel káisin suvel Merilil kűlas ja suutsime űliűliűliűliilusat filmi vaadata muidugi nime olin unustanud. aga eile otsisin miskit youtube'st jálle ja leidsin treileri. panini kohe filmi laadima ja vaatasin 2 korda járjest ja tána veel korra. suutsin veel leida, et isegi raamat on olemas ja jőulud on kűll ammu mőődas, aga sűnnipáev pole seeest kaugel. ja kui nii hásti ei láhe teen omale raha tulekul ise kingi ja on ikka kőik hásti, headund:)