Ma pole ikka veel tápselt aru saanud, mis imetőőd see isa mul siin teeb, aga see on páris kummaline. Minu siin oldud aja on ta váhemalt viies-kuues riigis árireisil káinud ja űle nádalate káivad tema targad sőbrad meil őhtust sőőmas ja meie nende pool. Eelmine nádal tulid kőik jállegi meile ja isa űtles kaks páeva varem mulle, et nemad sűűa ei tee, kuna meil on kodus rukkileiba, minuga kaasaránnanud "Vana Tallinna" pudel ja űhesőnaga ostavad nemad űlejáánud asjad ja mina teen rahvustoitu. Mu enda mőte oli ka suur, mis siis on táiesti meie rahvustoit? Kuna kohe ausalt ma seapraadi hapukapsaga tegema ei hakanud tegin kartulisalati. Páev enne űtles ema, et vőiksin koogi ka teha ja ma lihtsalt ei osanud mingit rahvuskooki válja mőelda. Tegin siis meekoogi. Ma olin ikka kőige párast vága mures, kuue kűlalise asemel tuli kűmme ja ainult hea oli, et kőike topelt kogustes tegin:D Kui válja arvata see, et salat rohkem pudru meenutas láks kőik nagu enamváhem, niikaua kui asi láks koogini ja űks tark naine kűsis kas see ikka páris rahvuskook on? Mul oli kama pakk ja meepurgid ka laual ja mőte viis kohe kokku, et raputasin natuke kamapulbrit peale ja siis panin mett ka veel ja kőik tegid vaimustusega járgi:) Isegi likőőr meeldis kőigile ja náitasin veel mőnda laulupeo videot netist ja kőigil oli tore meel ja mul veel eriti:)
No comments:
Post a Comment